MITi teadlased näitasid 2018. aastal, et teise keele grammatika omandamise võime püsib kõrgel tasemel umbes 17.–18. eluaastani ning „emakeeletasemele“ on lihtsam jõuda neil, kes alustasid enne umbes 10. eluaastat. Samas saavad ka täiskasvanud õige harjutamise korral edukalt edasi areneda.
Asi ei ole vanuses, vaid lähenemises. Psühholoogid ja keeleõpetajad märgivad: lapsed õpivad läbi mängu ja kordamise, täiskasvanud aga analüüsi ja eksimishirmu kaudu.
Vaatame, milles raskused tegelikult seisnevad ja kuidas need enda kasuks pöörata.
Me kardame näida rumalatena
Täiskasvanu peamine takistus on hirm tunduda kohmetu.
Laps kordab rõõmuga isegi naljakaid sõnu (õun, jänes, sõber), mõtlemata grammatikale. Täiskasvanu aga hindab iga lauset sisemiselt: „Kas ma ütlesin õigesti?“ VIKOOLi õpetajate kogemuse järgi peitub edu võti sisemise kriitiku vaigistamises.
Üks tõhus võte on nn „naudinguga vea“ meetod – keeruliste sõnade teadlik kasutamine naljakates olukordades. See vähendab ärevust ja aitab uut materjali emotsionaalselt paremini meelde jätta.
Laps kordab rõõmuga isegi naljakaid sõnu (õun, jänes, sõber), mõtlemata grammatikale. Täiskasvanu aga hindab iga lauset sisemiselt: „Kas ma ütlesin õigesti?“ VIKOOLi õpetajate kogemuse järgi peitub edu võti sisemise kriitiku vaigistamises.
Üks tõhus võte on nn „naudinguga vea“ meetod – keeruliste sõnade teadlik kasutamine naljakates olukordades. See vähendab ärevust ja aitab uut materjali emotsionaalselt paremini meelde jätta.
Tahame tulemust kohe
Lapsed ei mõõda edu sõnade arvuga – nad lihtsalt räägivad ja rõõmustavad, et neid mõistetakse. Täiskasvanud aga kaotavad sageli motivatsiooni, kui nad ei suuda kuu aja pärast vabalt suhelda.
Keelekursuste eksperdid soovitavad rakendada 15 minuti reeglit – lühikesed, kuid igapäevased õppesessioonid annavad rohkem kui harvad “maratonid”.
Oluline on ka tegevuste vaheldumine: lühikeste uudiste lugemine, taskuhäälingute kuulamine, sõnakaardid.
Nagu Harno.ee uuringud näitavad, aktiveerib regulaarne “keelde sisseelamine” mälu isegi neil, kes pole ammu õppinud.
Keelekursuste eksperdid soovitavad rakendada 15 minuti reeglit – lühikesed, kuid igapäevased õppesessioonid annavad rohkem kui harvad “maratonid”.
Oluline on ka tegevuste vaheldumine: lühikeste uudiste lugemine, taskuhäälingute kuulamine, sõnakaardid.
Nagu Harno.ee uuringud näitavad, aktiveerib regulaarne “keelde sisseelamine” mälu isegi neil, kes pole ammu õppinud.
Õpime, aga ei ela keeles
Täiskasvanud armastavad tabeleid ja nimekirju – ning jäävad sageli nende vahele kinni.
Lapsed seevastu õpivad konteksti kaudu: “See on minu ema” – ja näitavad seda kohe žestiga.
Et muuta õppimine loomulikumaks, soovitavad VIKOOLi õpetajad tuua keel igapäevaellu:
Lapsed seevastu õpivad konteksti kaudu: “See on minu ema” – ja näitavad seda kohe žestiga.
Et muuta õppimine loomulikumaks, soovitavad VIKOOLi õpetajad tuua keel igapäevaellu:
- pane telefon eesti keelele,
- tee sisseoste, mõeldes eesti keeles,
- pea lühikest “päevapäevikut” eesti keeles.
Integratsiooni Sihtasutuse andmetel tõstab selline “väikeste sammude” meetod enesekindlust ja kiirendab vestlusoskuse arengut.
Järeldus
Jah, täiskasvanutel on raskem – mitte sellepärast, et mälu oleks halvem, vaid sest sisemine kontroll on liiga tugev.
Samas suudavad just täiskasvanud õppida teadlikult: näha seoseid, analüüsida ja otsida tähendust.
Kui lõpetada enda käest täiuslikkuse nõudmine ja hakata lihtsalt rääkima, muutuvad vead kütuseks ning keel elavaks suhtlusvahendiks.
Samas suudavad just täiskasvanud õppida teadlikult: näha seoseid, analüüsida ja otsida tähendust.
Kui lõpetada enda käest täiuslikkuse nõudmine ja hakata lihtsalt rääkima, muutuvad vead kütuseks ning keel elavaks suhtlusvahendiks.
VIKOOLi õpetajate kogemuse põhjal:
„Kui valmistute B1 eksamiks, valige metoodika, mis aitab mitte ainult eksamilt läbi saada, vaid ka enesekindlalt rääkida. Just sellisel põhimõttel ongi VIKOOLi õpe üles ehitatud.“
