Tagasi avalehele
ÕPPEKAVA

Eesti keele B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppeasutus: Vassiljev Intellekt Kool OÜ

Õppekavarühm
Keeleõpe

Sihtrühm ja õppe alustamise tingimused
Koolituse sihtrühmaks on täiskasvanud ja noored alates 16. eluaastast, kelle eesti keele oskus vastab vähemalt B1-tasemele. Koolitus on suunatud õppijatele, kes soovivad arendada oma keelepädevust kõrgema iseseisva keelekasutaja (B2) tasemeni ning valmistuda eesti keele B2-taseme tasemeeksami edukaks sooritamiseks.

Õpingute alustamise tingimused
Kursusel õpingute alustamise eeldused on järgmised:

  1. Eelnev keeleoskustase: õppija eesti keele oskus vastab vähemalt B1-tasemele vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldustele. Taseme tõendamiseks esitab õppija B1-taseme koolituse tunnistuse või eesti keele B1-taseme tasemeeksami tunnistuse;
  2. Kirjalik tasemetest: kui õppijal puudub eelnevat taset tõendav dokument, on ta kohustatud sooritama õppeasutusesisese kirjaliku tasemetesti tulemusega vähemalt 60%. Testi täidetakse paberkandjal või veebikeskkonnas ning see põhineb Haridus- ja Noorteameti (Harno) eesti keele B1-taseme eksamistruktuuril;
  3. Suuline vestlus: õppija läbib suulise vestluse, mille käigus hinnatakse tema suulist väljendusoskust ja keelelist ladusust igapäevastel ning üldistel teemadel (töö, ühiskond, isiklikud kogemused).

Tehnilised tingimused veebiõppes osalemiseks:
Kuna koolitus võib toimuda osaliselt või täielikult digitaalses õpikeskkonnas, on õpiväljundite saavutamiseks vajalik stabiilse internetiühendusega arvuti või sobiv nutiseade, toimiv kaamera ja mikrofon ning esmased digipädevused veebipõhiste õppeplatvormide kasutamiseks.
Kursusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud kirjaliku registreerimisavalduse ja sõlminud õppeasutusega koolituslepingu.

Vestluse hindamiskriteeriumid:
Õppija suudab:
  • mõista tavapärases tempos kõnet tuttavatel, keerukamatel ja osaliselt ka abstraktsetel teemadel;
  • väljendada oma seisukohti selgelt, ladusalt ning grammatiliselt korrektselt;
  • osaleda vestluses spontaanselt ja aktiivselt, põhjendada oma arvamust ning reageerida paindlikult vestluspartneri argumentidele;
  • rakendada keelevahendeid funktsionaalselt erinevates ametlikes ja mitteametlikes suhtlussituatsioonides.
Õppekava koostamise alus
Õppekava koostamisel on lähtutud järgmistest alusdokumentidest ja õigusaktidest:

  • Euroopa keeleõppe raamdokument (CEFR);
  • Täiskasvanute koolituse seadus;
  • Keeleseadus;
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti juhendid õppekavade koostamiseks.
Õppe eesmärk
Koolituse eesmärk on arendada õppija eesti keele oskust kõrgema iseseisva keelekasutaja B2-tasemeni, mis võimaldab tal:

  • rakendada eesti keelt iseseisvalt, ladusalt ja spontaanselt erinevates suhtlussituatsioonides;
  • osaleda aktiivselt keerukamates ja osaliselt abstraktsetes aruteludes;
  • väljendada oma seisukohti ja arvamusi argumenteeritult ning paindlikult;
  • saavutada valmisolek eesti keele B2-taseme tasemeeksami edukaks sooritamiseks.
Õpiväljundid
Koolituse edukal läbimisel õppija:
Kuulamine:
  • mõistab pikemaid kõnesid ja ettekandeid ning tuttava teema puhul ka nende keerukamaid nüansse;
  • mõistab enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja ühiskeelsete filmide sisu;
  • suudab jälgida rääkija mõttelõngu ja argumentatsiooni standardses üldkeeles
Lugemine:
  • mõistab aktuaalsetel teemadel kirjutatud artikleid, kus autorid väljendavad kindlaid seisukohti või vaatenurki;
  • mõistab kaasaegset proosakirjandust ja pikemaid publitsistlikke tekste;
  • suudab iseseisvalt töötada mahukate teabetekstidega.
Rääkimine:
  • oskab vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, mis võimaldab tõrgeteta suhtlust keelt emakeelena kõnelevate inimestega;
  • suudab aktiivselt osaleda aruteludes tuttavatel teemadel, väljendada ja põhjendada oma seisukohti;
  • oskab selgelt ning üksikasjalikult käsitleda erinevaid teemasid oma huvivaldkonnas;
  • selgitab oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues esile eri arvamuste poolt- ja vastuargumendid.
Kirjutamine:
  • oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste endale huvipakkuvas teemaderingis;
  • oskab koostada esseed, aruannet või referaati teabe edastamiseks, kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti;
  • koostab kirju ja teateid, tõstes esile kogemuste ning sündmuste olulisi aspekte.
Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides) ja õppe ülesehitus
Kursuse õppe kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest:
  • 246 akadeemilist tundi moodustab kontaktõpe;
  • lõputest 4 akadeemilist tundi;
  • 200 akadeemilist tundi iseseisev töö.
Ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit. Kontaktõpe toimub nii auditoorselt kui ka veebikeskkonnas (Zoom). Õppetöö toimumisel veebikeskkonnas on mahud samad.

Õppesisu
Õppesisu on struktureeritud suhtlussituatsioonide ja teemavaldkondade kaupa, lähtudes Euroopa keeleõppe raamdokumendi B2-taseme keelepädevusnõuetest ning tegevuspõhise keeleõppe põhimõtetest [Euroopa keeleõppe raamdokument].

  1. Enesetutvustus ja sotsiaalne interaktsioon: enda, oma tausta ja elukogemuse üksikasjalik tutvustamine; arvamuse, isiklike seisukohtade ning veendumuste argumenteeritud väljendamine; aruteludes ja diskussioonides osalemine, argumentide ning vastuargumentide kaalutletud esitamine.
  2. Haridus, õppimine ja eneseareng: isikliku haridustee ja õpivõimaluste analüüsimine; erinevate haridus- ja koolitussüsteemide võrdlemine; arvamuse avaldamine elukestva õppe, enesetäiendamise ja hariduspoliitiliste aktuaalsete teemade suhtes.
  3. Elukutse, karjäär ja tööelu: tööülesannete, -tingimuste ja professionaalse kogemuse käsitlemine; tööintervjuuks valmistumine, intervjuus osalemine ja enesepresentatsioon; ametialane suhtlus (sh läbirääkimised); ametlike e-kirjade, avalduste ja töödokumentide koostamine.
  4. Igapäevaelu, asjaajamine ja avalikud teenused: keerukamate igapäevaste situatsioonide lahendamine; ametiasutustes, riigiasutustes ja teenindussektoris asjaajamine; probleemolukordade selgitamine, kaebuste esitamine ja lahenduste läbirääkimine; ametliku teabe hankimine, analüüsimine ning edastamine.
  5. Elukoht, kinnisvara ja elukeskkond: elukoha ja elamistingimuste üksikasjalik kirjeldamine; kinnisvara ostu-, müügi- ning üüritehingutega seotud olukordade arutamine; linnastumise, taristu ja naabrussuhete analüüsimine.
  6. Tervis, tervislik eluviis ja heaolu: terviseseisundi ning füüsilise või vaimse enesetunde täpne kirjeldamine; nõustamine ja soovituste andmine terviseteemadel; tervislike eluviiside, meditsiinisüsteemi toimimise ning aktuaalsete tervishoiu probleemide arutamine.
  7. Teenindus, tarbimine ja tarbimisühiskond: ostlemise ja teenuste tarbimisega seotud suhtlus; toodete ja teenuste võrdlev analüüs; ametlike kaebuste vormistamine ning tagasiside andmine aktuaalsetel teemadel.
  8. Vaba aeg, kultuur ja meelelahutus: isiklike huvide ja kultuuriliste eelistuste käsitlemine; kultuurisündmuste (filmid, teatrietendused, kontserdid, näitused) tutvustamine ja kriitiline analüüs; arvamuse avaldamine kultuurielu ja meelelahutustööstuse suundumuste kohta.
  9. Reisimine, transport ja turism: reiside iseseisev planeerimine ning reisikogemuste jagamine; majutuse, transpordi ja logistikaga seotud suhtlussituatsioonides toimetulek; vaatamisväärsuste, kultuuridevaheliste erinevuste ning turismi mõju arutamine.
  10. Meedia, teabekanalid ja infoühiskond: uudiste, artiklite ja publitsistiliste tekstide analüüs; info koondamine erinevatest kanalitest; aktuaalsete meediasündmuste arutamine.
  11. Ühiskond, poliitika ja aktuaalsed teemad: ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide argumenteeritud analüüs; oma seisukohtade kaitse vaidluses; erinevate sotsiaalsete vaatenurkade ja ideoloogiate võrdlemine ning kriitiline hindamine.
  12. Keskkond, ökoloogia ja tulevikuperspektiivid: globaalsete ja kohalike keskkonnaprobleemide (kliimamuutused, säästev areng, ringmajandus) arutamine; oma seisukoha väljendamine keskkonnahoiu teemal; tulevikuga seotud prognooside, teaduslike trendide ja innovaatiliste ideede kirjeldamine.

Kordamine ja eksamiks ettevalmistus
  • Süstemaatiline kordamine: läbitud teemavaldkondade ja keelestruktuuride süstematiseerimine ning kinnistamine.
  • Eksamiks ettevalmistus: eesti keele B2-taseme tasemeeksami struktuuri, nõuete ja hindamiskriteeriumide tutvustamine; eksamiformaadile vastavate tüüpülesannete lahendamine, sh ajapiiranguga harjutuste sooritamine [Euroopa keeleõppe raamdokument].
  • Lõputest: kursuse viimasel etapil läbiviidav koolisisene kombineeritud lõputest (maht neli akadeemilist tundi), mis kontrollib nelja osaoskuse saavutatust vastavalt B2-taseme nõuetele.
Kursuse käigus süvendatakse ja süstematiseeritakse eesti keele grammatikat B2-tasemel, keskendudes keelevahendite praktilisele, varieeruvale ja teadlikule kasutamisele nii suulises kui ka kirjalikus eneseväljenduses.
  • Nimisõnad: ainsuse ja mitmuse funktsionaalne käänamine (kõik käänded); ühildumine omadus-, arv- ja asesõnadega; liitsõnade ja tuletiste (tuletusliited) stiilikohane rakendamine tekstis.
  • Tegusõnad: pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; laiendatud tegusõnade rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; umbisikuline tegumood; jaatav ja eitav kõne; ma- ja da-infinitiivi funktsionaalsed erisused; ühend- ja väljendtegusõnad ning lauseehitus.
  • Omadussõnad: käänamine ja võrdlusastmete (kesk- ja ülivõrre).
  • Kesksõnad: -v, -nud, -tud, -tav, -v ja -nud kesksõnade süsteemne kasutus.
  • Asesõnad: isikulised, omastavad, näitavad, siduvad ja umbmäärased asesõnad; asesõnade käänamine ning funktsionaalne roll tekstiloomes.
  • Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõnade käänamine ning süsteemne kasutamine ametlikes, majandus- ja igapäevatekstides.
  • Süntaks ja lauseõpetus:
  1. täis- ja osasihitise (objekti) reeglistik ning korrektne rakendamine;
  2. sidesõnade ja määrsõnade funktsioonid liht- ning liitlauses (aja-, viisi-, koha- ja põhjusmäärsõnad);
  3. määrsõnade võrdlusastmed;
  4. ees- ja tagasõnade kasutus, semantilised tähendusvarjundid ning rektsioon;
  5. küsilausete ja retooriliste küsimuste moodustamine;
  6. sõnajärg liht- ja liitlauses, lauseehitus
Õppemeetodid
Kursusel arendatakse kõiki keele osaoskusi: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine.
Õppemeetodite valik sõltub tunni teemast ja ülesannete iseloomust ning enamasti kasutatakse kombineeritud ja kommunikatiivset meetodit.
Aktiivõppemeetoditest kasutatakse:
  • rühma- ja paaristööd;
  • rollimänge ja elulähedaste situatsioonide läbimängimist;
  • arutelusid ja väitlusi;
  • eksamiformaadis ülesandeid.
Traditsioonilistest meetoditest kasutatakse:
  • kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja rääkimisharjutusi;
  • grammatika ja sõnavara süstemaatilist harjutamist;
  • tõlkeharjutusi.
Auditoorse ja iseseisva töö käigus:
  • omandatakse ja kinnistatakse sõnavara;
  • tehakse hääldus- ja intonatsiooniharjutusi;
  • loetakse ja analüüsitakse tekste;
  • koostatakse dialooge ja kirjutatakse tekste;
  • vaadatakse ja analüüsitakse videoid;
  • kasutatakse veebipõhiseid õppematerjale.
Tunni alguses tutvustab koolitaja tunni teemat ja eesmärki, häälestab ja motiveerib õppijaid. Iseseisva töö kohta annab koolitaja regulaarset tagasisidet.
Auditoorse töö käigus tehakse vajadusel lühikesi (3–4-minutilisi) pause kinesioloogiliste harjutuste tegemiseks, mida soovitatakse õppijatel kasutada ka kodus mälu ja keskendumisvõime arendamiseks.

Iseseisev töö
Iseseisva töö eesmärk on õpitu kinnistamine ja teemavaldkondade laiendamine, mis hõlmab koduülesandeid, sõnavara omandamist, grammatika- ja lugemisharjutusi, audiofailide kuulamist ning keelepraktikat reaalses keelekeskkonnas. Teemat laiendavate ülesannete abil suunatakse õppijaid kasutama eesti keelt väljaspool õppeaega ja ametlikke õppematerjale. Ülesannete maht ja tempo kohandatakse vastavalt õpperühma edasijõudmisele, tagades vajadusel võimalused individuaalseks täiendusõppeks.

Perioodiliselt rakendatakse mahukamaid iseseisvaid töid (tekstianalüüs ja leksikaalsed harjutused), mille käigus arendatakse õppijate oskust kasutada veebipõhiseid sõnastikke ning teabeallikaid. Sõnavara tõhusamaks omandamiseks kasutatakse koolitaja autorimetoodikal põhinevaid töövihikuid ja spetsiaalseid õppekaarte.

Iseseisva töö maht jaotub ligikaudu järgmiselt:

  • leksika ja grammatika iseseisev harjutamine - ligikaudu 40%;
  • lugemis- ja kuulamisülesannete täitmine - ligikaudu 30%;
  • kirjalike tekstide koostamine ja praktiline keelekasutus - ligikaudu 30%.

Õppekeskkonna kirjeldus
Õppetöö toimub õppeklassides aadressil Punane 16/1, Tallinn. Koolituse läbiviimiseks on kohaldatud viis õpperuumi, mis on sisustatud vajaliku õppemööbliga ning varustatud esitlus- ja helitehnikaga, pabertahvlite ning õppematerjalidega. Koolituskeskuses on avatud kontoriruum koos raamatukogu ning paljundus- ja printimisseadmetega. Kõikides ruumides on tagatud internetiühendus ja WiFi, mis võimaldab õppijatel kasutada Eesti Keele Instituudi (EKI) veebisõnastikke. Koolituse läbiviimiseks kasutatavad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Vajadusel viiakse õppetöö läbi samaväärsetele nõuetele vastavates renditavates õpperuumides või digitaalses õpikeskkonnas (platvormil Zoom). Õppijatele on tagatud olmetingimused, puhkepauside ajal on võimalus kasutada kööginurka (mikrolaineahi, kohv, tee, joogivesi).

Õppematerjalide loend
Põhiõppematerjal
  • M. Pesti, H. Ahi „K nagu Kihnu“, 2018 
Lisamaterjalid
Õppetöös kasutatakse vastavalt vajadusele ka järgmisi õppematerjale:
  • M.Pesti ja H. Ahi “T nagu Tallinn”;
  • M.Pesti, K.Kaev. Keelepildid 1-12. Kiri-Mari Kirjastus, 2016
  • E. Peial “Eesti keel tasemele B2, C1” 
  • temaatilised töölehed ja harjutused, mis on koostatud koolitaja poolt;
  • grammatika- ja sõnavaraharjutused B2-taseme nõuetele vastavalt;
  • Eesti ajalehed, ajakirjad ja ilukirjandus;
  • Eesti uudisteportaalid (ERR, Postimees, Delfi)
  • Riigiportaal eesti.ee
  • Eesti podcastid ja intervjuud (nt Vikerraadio)
  • Ametlikud dokumendid ja avalikud teated
  • HARNO eksamimaterjalid ja näidistestid
  • Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme.
Õppematerjalid valitakse ja kohandatakse vastavalt õppijate keeleoskuse tasemele, kursuse teemadele ning õppekava õpiväljunditele.
Veebipõhised materjalid ja testid
Õppetöös kasutatakse vajaduse korral järgmisi veebipõhiseid keskkondi:
Veebipõhised materjalid ja testid:
Sõnaveeb
https://www.keeleklikk.ee/en/B2/coursemap/
https://keeleweb2.ut.ee/
http://eestikeel.eu/
https://www.eki.ee/dict/evs/
https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
http://web.meis.ee/testest/
https://www.harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#mat...

Õppematerjalide kasutamine
Kõigile osalejatele komplekteeritakse õppemapid, mida täiendatakse kogu koolituse vältel õpetaja poolt koostatud materjalidega (artiklid, grammatika- ja sõnavaraharjutused, pildimaterjalid, töölehed). Kõik õppematerjalid ja -vahendid on õppijatele tasuta ning jäävad nende kasutusse ka pärast koolituse lõppemist.
Nõuded õpingute lõpetamiseks ja hindamine
Koolituse edukaks läbimiseks peab õppija:
  • osalema vähemalt 70% kontakttundidest;
  • sooritama lõputesti tulemusega vähemalt 60%.
Lõputest põhineb B2-taseme keeleoskuse kirjeldusel ning hindab kõiki osaoskusi:
  • kuulamine,
  • lugemine,
  • kirjutamine,
  • rääkimine.
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse integreeritud keeleoskuste kaudu (lugemine, kuulamine, kirjutamine ja rääkimine).
Lõputesti ülesanded ja hindamiskriteeriumid põhinevad www.harno.ee kodulehel oleval testil: https://www.harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase

Lõpudokumentide väljastamise tingimused
Tunnistus väljastatakse õppijale, kes on täitnud kõik õppekava lõpetamise nõuded (osalenud vähemalt 60% kontakttundides ja sooritanud edukalt lõputesti). Tunnistusele märgitakse:
  • koolituse nimetus ja keeleoskustase (B2);
  • koolituse maht akadeemilistes tundides;
  • koolituse toimumise periood;
  • saavutatud õpiväljundid ja nende hindamistulemus;
  • täienduskoolitusasutuse nimi, registrikood ja registreeringu number Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS);
  • dokumendi number ja väljastamise kuupäev.
  • Tunnistuse allkirjastavad koolituse läbi viinud koolitaja ning kooli juhataja või tema volitatud asetäitja.
Tõend koolituse osalise läbimise või osalemise kohta väljastatakse õppijale, kes võttis osa õppetööst, kuid ei täitnud kõiki õppekava lõpetamise nõudeid (lõputest jäi sooritamata või saavutamata). Tõend väljastatakse vastavalt reaalselt osaletud kontakttundide arvule. Tõendi allkirjastab Vassiljev Intellekt Kool OÜ juhataja või tema volitatud asetäitja.


Koolitajate kompetentsus
Vassiljev Intellekt Kool OÜ eesti keele koolitajad vastavad järgmistele nõuetele:
  • valdavad eesti keelt kõrgtasemel (C1) ning omavad pikaajalist kogemust B1- ja B2-taseme keeleõppe läbiviimisel ning tasemeeksamiteks ettevalmistamisel;
  • omavad eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooni, filoloogilist kõrgharidust või täiskasvanuhariduse alast (andragoogilist) ettevalmistust;
  • omavad varasemat praktilist töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.